Ling Manchesteris '26

1.10

Taksosse istun täpselt kell 5:00 ja raadiost tervitab mind Kuldse Trio igihaljas „Kes ei tööta, see ei söö". (Kuula ka!)

Inimese kohta, kes varsti terve kümnendi palgatööl pole käinud, töötan ma küll ebamõistlikult palju (maitea, peaks väljapoole ka ju paistma?). Või olen seda vähemasti teinud. Loodan endale tõestada, et nüüd on saabunud täiskasvanuea etapp, mil ma ei tööta end enam haigeks, vaid teen seda targemalt, delegeerin ja muudan oma töörütmi vastavalt enesetundele ja energia hulgale. Sellepärast ka kaks nädalat välismaal. Pereinimesele tundub see tänapäeval küll ainsa viisina, kuidas süvenenult töötada. Kodus ei saa enam üldse midagi teha, väga tüütu!

Aga, kes ei tööta, see ei söö. Oma elu esimesele kirjutamisresidentuurile siirdudes on see väga hea motivatsioonilaul. Kirjutamisest sõltub  ju mu elatis! Ja ma kavatsen järgmise kahe nädala jooksul Kuldset Triot veel mitu korda kuulata. Lisaks teisigi Eesti suuri laulukirjutajaid, Kuslapuu Kaisat ja Käo Hennot ja Kermo Murelit ja Reet Linnat ja isegi Heldur Karmot. Sest laule ma kirjutan. Bluusi, oma neljandat albumit, luban siinkohal hingevärinal. Unistused ja plaanid on muidugi suured, saab näha, kas need ka tõeluseks vormuvad.

Mind ootab Manchester. Üsna ootamatul ja õnnelikul viisil moodustus see residentuur minu jaoks Tartus, kus UNESCO kirjanduslinnade kohtumisel mina tänu Marja Undile delegaate kantseldasin ja me juhtusime koos Renega esinema. Mina, kes ma sellistes seltskondades ikka uurin, kas kuskil ka bluusikirjanik residentuuri võetaks, olin nii üllatunud, kui Manchesteri esindaja Ivan Wadeson lahkesti pakkus, et neil üks korter on, mis pole küll mõeldud regulaarsetele resideerujatele, aga võiks just mulle erakorraliselt sobida.

Laulukirjutamisega on nimelt selline lugu, või vähemalt minu laulukirjutamisega, et ma kirjutan peaasjalikult teksti. Aga seda on nii vähe ja see on nii kummaline, et kirjanduseks on seda keeruline spinnida. Ja selle juurde käiv muusika on, jällegi, algeline ja visandlik, nii et heliloominguks passib see vaevu. Sellegipoolest julges kena Kulka kirjanduse sihtkapital reisi toetada ja siit ma nüüd lähengi. Mind ootavad industriaalsed maastikud ja Põhja-Inglismaa sarmikas kliima.

Parem oleks, et saan teha tööd ja veidi olmest puhata.

Parem oleks, et Rene ja Merily kenasti kabareega hakkama saavad.

Ja parem oleks, et teie saalis istute ja minule interneti vahendusel kaasa elate!

✨HOUSE OF PALAGANI HILISÕHTUNE KABAREE - 3.10 FOTOGRAFISKAS✨

25. nov tuleme taaskord Tartusse ka! Piletid saab SIIT

Ja igale poole jõuame veel esinema see sügis!
Infot saab ikka -> kaisaling.ee

Baii!

Bluusimutt Ling 💜