Nii kole mees (2018)

Kuula nüüd, kallis, ma sulle räägin, prahti täis on garaaž. On rattad roostes ja jääda nii ei saa. Siit on vaid üks tee ja viib utiili see, su vana kulunud mootor nüüd ei enam püsi töös. Ehk arvad, et viia remonti sind veel ja et sa seal taas sõitma saad? Kõik vindid on maas ju, ei korda neid keegi tee. Küll õli voolab veidi, pole hoog sees enam see, su läbi põlenud mootor nüüd ei enam püsi töös. Seda roostetanud saani me käima ei saa, romulatee on ees sul, ei siin enam rääkida. On läbi sinu aeg, sa prügimäele läed! Su naine vajab muutust, ei ta jalakäijaks jää! Kuid mis nii küll saab, kui see käru siit läeb? Ma temal sõitnud, armu tundnud vist pea, et iga päev! Vist siiski veel ma hoolin, sust paremat ei näe, mu vana mõnus parsa, minu juurde veel sa jää!

Mul piinlik ei sul öelda, mis ma näen. Mul piinlik ei sul öelda, mis ma näen, sest et ma tean, ei ole siin mul süüd. Sa ütled nii, et kuulub sul' see koer. Sa ütled nii, et kuulub sul' see koer. Mul piinlik ei sul öelda, kuis on lood. Ta on su koer küll, aga rihm on minu, ma ütelda võin! Ta on su koer küll, aga mul käib sabas, kuni saab, see on dressuur. Terve päev ta sulle truu, kuid siis tuleb taevalaele öine kuu... Ta on su koer küll, aga rihm on minu, mida iganes ka teed. Arvad küll, et käest sul sööb, kuid vaid minu käsu peale tantsu ta lööb... Ta on su koer küll, aga rihm on minu, mida iganes ka teed.

Ma tean on jälle jooming ja läeb kõik nii, kuis nii, ma tean on jälle jooming ja läeb kõik nii, kuis nii, ta must ei hooli, kõik mis loeb, on viin. Ei kodu poole näita, vaid liiderdab ja joob! Ei kodu poole näita, vaid liiderdab ja joob, ma tean, et tal on uus, kes oma võrke koob! Kui ei meeldi mu ookean, otsi endal' tiik! Ei meeldi ookean, otsi endal' tiik! Ei roni mu orgu, mu mäed ei oota sind! Ta mind ei lembi ju mitmeid kuid, ta mind ei lembi ju mitmeid kuid ja nüüd ma vaatan ringi, et leida lätteid muid. Peagi päike paistmas, kui läbi tormihood, peagi päike paistmas, kui läbi tormihood, ja roiskuma ei läe kala, kui merelt värske tood!

On tüdrukutel soov leida ilus mees, kuid mulle see ei loe. Me linnas on üks Vello, uskuge, kes välja näeb kui roe. Kui teda kohtan, armuleek mul puhkeb hinge sees ja kuigi näotu on see mees ma selgeks teile teen: ta on küll nii kole, nii kole, ma rõlgemat ei tea, jah, on ta nii kole, nii kole, ta ilu asub allpool pead või hoopis allpool veel ja näost ehk ainult keel. Sarmi sees tal ei ole, vähimatki pole, hästi kole mees, armutöös kes tore! Nii kole, nii kole, hirmsamat ei olla saa! Jah, on ta nii kole, nii kole, siiski armun ma! Ta välja näeb kui pelikan, kindel see, kuid voodis murdja loomana end selgeks teeb, kuigi nii kole, nii kole, kuid siiski vinge mees on ta! Võib olla moll kui ahvil, südames kuid kuld, ei ma lase temast lahti, heidan armutuld. Olgu nii kole, nii kole, kuid siiski vinge mees on ta!

Üksindus on õudne, igatsus on suur. Kas kuskil on ehk noor mees, kel meeldib armastus, kellega olles koos saia peal on moos... Küll suhkur oleks magus kohvi sees ja vorstita ju hot-dog pole see. On armastuse puudus külm kui surm. On olla veider, mu hing on kurb. Kui radiaator kuum, on mul soe. Olla võin ma saamatu, kuid see ei loe. Kus end peidad, suur papa, su õnn on ootamas ees. Küll suhkur oleks magus kohvi sees, just nii, küll oleks maitsev üks mees! Küll suhkur oleks magus kohvi sees ja vorstita ju hot-dog ei üldse see. Ja kui sa tuled, ole mees, siis ka suhkur olgu tassi sees! Kui radiaator kuum, on mul soe. Olukord on veider, aga see ei loe. No mida, sa kohmard, minuga teed, kas hot-dog nüüd midagi saab? Tule nüüd, ootab minu kruus, kas sa kuuled? On täitmata minu kruus!

Mul kodus nüüd on militaarne mees ja peagi minust saab hüsteerik. On iga päev manöövrid ees, mind justkui sõjaväes ta treenib. Rahu saab, kui on ta tööl, kuid kui ta naaseb, taas on õõv ja justkui sõjas on distsipliin. Valvel seisan kui nekrut siis ja kindel püsib käsuliin. Hoos on sõjamees! Ma olen tentsik kindrali ees, kui tema tantsib mu kaeviku sees ja tääki pistab siis veel ja veel, hoos on sõjamees. Siis, kui ta sihib, pihta ta saab ja pauk mul une viib. Keegi ei küsi, ellu kas jään, kui taas lõhkeb üks miin. On õppus raske, kui käiks armee siin marsitaktis, rändrivi teeks. Sind ootab lahing ei tea, kus ees, Hoos on sõjamees. Ei leia rahu, kui ootab front ja gaasimaskil nii pikk on lont. Kui kahur läigib, siis hea on meel, hoos on sõjamees. Ning alla anda ei saa ma veel. Ta pasun hüüab, reserv on teel. Ei lahing enam, paraad on see! Hoos on sõjamees! Kui ennast peidan, luurab ta vaid ja kohe olen käes. Kas pole veider, trofeeks ta naist ja võidumärgiks näeb. Ja kui ka tühi on kord kabuur, ta lipuvardal on ots nii suur ja militaarne meil diktatuur. Hoos on sõjamees!

No vaata, mis on päev mul teind, mu kindlapeale-löök on läind! Kuhu jäänud poiss, äksi täis? Põhjust vist on silm tal näind. Võin tume küll olla ma veidi, kuid ikka end ei meigi ja pea kõik kassid halliks värvib öö! (mmm!) On mehed peagi kui hiired, kes pagema ei ole kiired, sest küll kõik kassid halliks värvib öö! Kes teab, et ootab õnn vaid ainult blonde neide. Kuigi tõmmu on mu stiil, ometi on lootust veidi. Alla ma ei vannu, kavalust on looja andnud, küll kõik kassid halliks värvib öö! Ah, hoidke mokk maas! (...Käed teki peale nüüd!...) (...Võtke ennast kokku!...) Võin tume küll olla ma veidi, kuid ikka end ei meigi ja pea kõik kassid halliks värvib öö! (mmm!) On mehed peagi kui hiired, kes pagema ei ole kiired, sest küll kõik kassid halliks värvib öö! Kes teab, et ootab õnn vaid ainult blonde neide. Kuigi tõmmu on mu stiil, ometi on lootust veidi. Alla ma ei vannu, kavalust on looja andnud, küll kõik kassid halliks värvib öö! Nii on!

Üht neidu tean, kes veider peast, tal kummaline mood. Ta kõike teeb, et mees ta ees ta vastu tõstaks käe. Õrritab, kuis oskab, endast välja viib ja kui siis mees vaid nõrgasti lööb, naine laulma hakkab nii: sa peksa mind, mees, kuis võid veel, sest mammale see rõõmu teeb! Mul näita kätt nii, kuis viitsid, muidu pole kõva mees! Hommikusse võmmu, lõunaks väike tou, obadused ootel, öö et annaks jõu. Sa peksa mind, mees, kuis võid veel, sest mammale see rõõmu teeb! Tema ei tea ja ta ei näe, kuis teda mees taeva viiks. tundub nii, kui raudus käed ja plaksumas on piits. Ta ei märka hella hoolt, tema ootab hoope vaid. Siis, kui vastu mees ei löö, naine laulma hakkab nii: sa peksa mind, mees, kuis võid veel, sest mammale see rõõmu teeb! Mul näita kätt nii, kuis viitsid, muidu pole kõva mees! Kui ta kõnnib köögis, ei seal valmi söök, panni haarab riiulilt ja ise ennast lööb. Peksa mind, mees, kuis võid veel, sest mammale see rõõmu teeb!

Mind nukrus veab kui bluus, kuid ma lootma veel jään, et päikesekiir mu toas paistab taas. Ma üksi jäin kesköösel, ei mul' tröösti keegi too, pole küll veel mind nõndamoodi hoidnud bluus. Arm oli see, mis niitis ja mu meel on bluusi täis, üks päev mu sisse toob elu või hoopis hauda viib. Mind ootab ees raudtee. Puhkab rööpa peal mu pea. Kas mõni rong veel siin käib, keegi vist ei tea. Mind nukrus veab kui bluus, kuid ma lootma veel jään, et päikesekiir mu toas paistmas taas.

Ma tean neid naisi, kellel hambus ainult mees, ükskõik, mis teeb või ütleb, neil on silmad vees. Neil eitedel on jama igal pool kogu aeg ja küsimus, miks mees end ainult väljas laeb, kuid õige mutt ei hooli, tal hoopis teise helistiku bluus! Kui rumalasti teed, siis juhtub nii, et oma võlud mees kõik armukesele viib. Kui oled sa tark ja enda sirgu lööd, su mehel on tööd ja palka päevad-ööd, sest õige mutt ei hooli, tal hoopis teise helistiku bluus! Ja mul on kindel seisukoht ja meelelaad - kui mees mind hakkab lööma, kohe kinga saab. Ma tõmban joogid rindu, saabun keset ööd ja äpardunud mehe tänavale löön, sest õige mutt ei hooli, tal hoopis teise helistiku bluus! On midagi lahti, kui püsid ingel vaid, sul annan hüva nõu ja näitan tagamaid. End ära lase kaltsuks teha enam eal ja ei sa teiste meele järgi elama pea, sest õige mutt ei hooli, tal hoopis teise helistiku bluus!